Goals - must be!

Ahjusooja blogi pealkiri Goals – must be, ei ole tekkinud tühjast kohast õhku ahmides, vaid selle taga on minu sisemine arusaam sõnade ja tegude kooskõlast. Eesmärgid kui sellised PEAVAD eksisteerima, et areneda ning liikuda õiges suunas, olgu selleks siis kooli alustamine/lõpetamine, iga hommikune tervisevõimlemine või nt lihtsalt olla parim ükskõik milles, miks mitte, eesmärk ei pea olema ainult ülisuurtes mõõtmetes. Ka iga pisema seatud eesmärgi saavutamine annab jõudu, positiivsust, selle mõnusaima tunde, jess, hakkama sain! On ju öeldud, et ole oma soovidega ettevaatlik, need võivad kogematta täide minna. Ja nii ongi, aga mitte sellepärast, et saatus meie tähemärki üllistavalt soosib või et meie elutee ongi nii kireva ja lahedana ette kirjutatud. See on nii, sest teades oma eesmärke hakkame nägema võimalusi, et soovitut ellu viia. Minu jaoks on kindel siht silme ees kui pikk tee, mille parem ja vasak pool on täis paisatud erinevad vahendeid/inimesi/asju, mõned neist eksitamiseks, mõned edasijõudmiseks. Küsimus, kuidas ära tunda need „õiged”? Usun siiralt, et kui eesmärk on piisavalt tugev, tuleb anda oma sisetundele voli ning pinnale jäävad edasiviivad jõud. Et siis, eesmärgid, eesmärgid, eesmärgid – ilma nendeta lihtsalt liugleksin läbi elu, raiskaksin piiratud aega ning mõtlekisin, igav on...oh õudust!

blogid ja mina - uus kooslus maailmaruumis :)

Minu kokkupuude blogidega tänaseni on olnud suhteliselt väike. Ei ole osanud neid hinnata või olen omanud eeldustega arvamust.
Eesmärke isikliku blogi loomisel on kaks: mulle meeldib kirjutada, ei ma lausa jumaldan kirjutamist. Kuid ma ei taha anda antud blogis ülevaadet oma isiklikust elust, seda tahan hoida siiski iseenda ja oma lähedaste jaoks. Kuid tahan jagada mõtteid, mis tekivad, kui kõnnin hommikul tööle või kui tunnen, et nüüd tahaksin midagi öelda, kommenteerida, kritiseerida, või oh imet kiita ja tunnustada :) Pikaldaselt ja kummaliselt on paika loksunud ka läbi põrumiste tuleviku nägemus, mida tahan teha ja millega tegelda. Osalt haakub see kõik kirjutamisega, et miks mitte teha siis algust siin ja nüüd.
Teine eesmärk on minu pisike näputöö huvi. Mingil ajahetkel kui pisipreili kõhus paisus tekkis vajadus ise oma kätega midagi meisterdada. Kuna olen lootusetu heegeldamise, õmblemise, kudumise peale või õigemini ei jätku mul antud tegevusteks lihtsalt närvi, siis hakkasin meisterdama ise ehteid. Proovisin aasta alguses antud hobist loobuda, arvates et selleks lihtsalt ei jää kooli, töö ja lapse kõrvalt aega, aga näe, eksisin. Jääb ning kui on üks tegevus, mille ajal minu mõistus TERVES mahus puhkab, siis on see just ehete meisterdamine, lisaks puhas nauding ja rõõm sinna otsa. Lisan mõne aja pärast pilte, et tehtut jagada.
Minu ootus - et see blogi ennast mulle tõestaks, või peaksin esmalt tõestama mina ennast blogile..? igaljuhul, et meie koostöö sujuma saaks!

Algaja kingades, ühesõnaga ;)